Munakanade aretustehnoloogia

1. 1.Loo munakanadele sobiv elukeskkond
2.  

Et munakanad annaksid rohkem mune, tuleb püüda luua kanadele sobiv kasvu- ja munemiskeskkond ning võtta kasutusele vastavad toetavad söötmis- ja majandamismeetmed vastavalt erinevatel aastaaegadel muutuvatele reeglitele. Suvel kõrge temperatuuri ja kõrge õhuniiskuse hooajal tuleb pöörata tähelepanu kuumarabanduse ennetamisele ja jahutamisele, tugevdada ventilatsiooni majas, säilitada kuiv keskkond ja kanalisatsioon, tagada kanadele piisav ja puhas joogivesi ning asjakohaselt suurendada. köögiviljade söödakogus, et parandada kanade söödatarbimist. Talvel tuleks erilist tähelepanu pöörata kanamaja külmakaitsele ja soojuse säilitamisele ning kunstlikule lisavalgusele. Temperatuur majas tuleks hoida üle 13°C, 15-16 tundi valgust ning joogivesi tuleb korralikult soojendada ning külma vett ei tohi juua.

2.  
3. 2.Pöörake tähelepanu sööda salvestamisele
4.  

Suurim väljaminek kanade kasvatamisel on sööt, mis moodustab üle 70% kogu kanakasvatuse maksumusest. Ebaõige söötmine ja majandamine põhjustab paratamatult palju sööda raiskamist. Söödajäätmete vähendamise meetmed on järgmised: Esiteks tuleks vastavalt munakanade vanusele ja puuri tihedusele muuta söödaküna paigalduskõrgust, sügavust ja pikkust ning lisatava sööda kogus ei tohi ületada 1/3. küna sügavusest. Toita on vaja harvemini ja sagedamini, vähendada paagis toidujääke ning määrata päevane söödakogus vastavalt munatootmiskiirusele. Üldiselt, kui munatootmise määr on 50–60%, on iga kana päevane söödakogus umbes 95–100 grammi ja munatootmise määr umbes 95–100 grammi.

Kui munatoodang on 60–70%, on päevane söödakogus 105–110 grammi. Kui munatoodang on 70%, on kana päevane söödakogus 115-120 grammi. Kui munatootmise määr jõuab üle 80%, sööt ei ole piiratud. Voog ad libitum. Teiseks noka lõikamine. Kuna kanadel on kombeks toitu hööveldada, tuleks tibude nokad kärpida 7-9 päeva vanuselt. Umbes 15 nädala vanuselt on noka lõikamine vajalik neil, kellel on kehv nokk. Kolmandaks kõrvaldage õigeaegselt kanad, kes ei tooda munakanu või kelle munemisvõime on halb. Kui aretus on lõppenud ja munemismajja üle viidud, tuleks see üks kord likvideerida. Need, kes on kidurad, liiga väikesed, liiga paksud, haiged või energiapuuduses, tuleks välja jätta. Munatootmisprotsessi ajal tuleks hauduvad kanad, haiged kanad, puudega kanad ja tootmisest loobutud kanad igal ajal kõrvaldada. Munatootmise hilises staadiumis elimineeritakse peamiselt tootmisest välja jäänud kanad. Habemega krooniga, kahvatu näo ja kokkutõmbunud krooniga kanad tuleks viivitamatult eemaldada. Kanad, mis leitakse olevat liiga rasvased või liiga lahjad, tuleks samuti kohe välja jätta.

3.  
4. 3.Munatoodangu languse põhjused

Keskkonnategurid: valguse programmi või valguse intensiivsuse muutused: näiteks valguse värvi muutmine igal ajal, valguse järsk seiskumine, valguse aja lühenemine, valguse intensiivsuse nõrgenemine, ebaregulaarne valgusaeg, pikk ja lühike, varane ja hiline, valgus ja peatus, öö Unustasid tulede väljalülitamiseks jne. Tõsiselt ebapiisav ventilatsioon, pikka aega puudub ventilatsioon jne. Loomuliku halva ilma rünnak: eelnevalt ei ole ette valmistatud ega takistatud, ootamatult tabanud kuumalaine, taifuun või külm hoovus. Pikaajaline veekatkestus: veevarustussüsteemi rikke või lüliti sisselülitamise unustamise tõttu on veevarustus ebapiisav või katkeb pikemaks ajaks.

Söödategurid: olulised muutused sööda koostisosades või toitumise kvaliteediprobleemid võivad põhjustada muutusi munatootmises. Nagu järsud muutused toidus toorainetüüpides, sööda ebaühtlane segamine, hallitanud sööt, kalajahu ja pärmipulbri asendamine, kõrge soolasisaldus, suur kivipulbri lisamine, keedetud oakookide asendamine toorkookidega, unustamine. lisada söödale soola jne. See vähendab kanade söödatarbimist ja põhjustab seedehäireid. Munatootmiskiirus on normaalne ja kana kaal ei vähene, mis näitab, et pakutav söödakogus ja toiteväärtus vastavad kana füsioloogilistele vajadustele ning söödavalemit pole vaja muuta.